Kolmapäev. 20.07.

Täna keset päeva tuli mul see õige reisi tunne. Sattusin hämmastusse, et tõesti lahkun niikauaks niikaugele juba 2 päeva pärast. Uskumatu...
  Alustasin otsast ka pakkimist, proovin võimalikult vähe pakkida... sest tagasi tulles toon raudselt igast nänni kaasa. Üks asi mida kohe kindlasti toon on lifesavers kommid, need on mu lemmikud.

Pidin lihtsalt selle pildi lisama.. need kes saanud on teavad, kui head need on :)

 Täna alustasin ka ühe oma listiga. Sinna listi kirjutasin inimesi, kellele ma midagi raudselt tahan USAst tuua. Loodan, et see list veel täieneb.

Homme on siis viimane täispikk päev Eestis. Kui nii mõelda, tuleb imelik tunne. Iggatahes... homme veel müün ehk skypargi pileti maha ja ajan ka kaamera müügi asja. Selle kaamera müügiga on üks paras jama, kui ise liikuda kuskile ei saa. :( Õnneks on kindel ostja olemas ja on ainult aja küsimus, millal ta selle kätte saab.

Täna sain ka pildid kätte oma kipsist. Päris äge tehnoloogia.

Side pealt, siis on ainult siuke painduv kerge kips.

 Kips maas ja kõik vatid värgid ka maas. Jalg veel natukene paistes, aga juba täitsa kobe.

 Selline on see kips siis, saab ära võtta ja tagasi panna.

 Mul hea meel, et ma kipsiga harjunud. Ja iga päevaga kasvab haav kinni ja paistetus väheneb. Karkudega kõndimine on ka täitsa selge. Niiet USA reisiks ma olen valmis. Ainuke mure on, et väike hirm on lennujaama ees. Mul käib peast koguaeg 2 mõtet läbi. Kas mind koheldakse seal väga hästi ja tehakse kõik ette-taha ära või siis tuleb mul probleeme, kuna jalas on metalli ja kargud on päris head taparelvad. Loodame, et läheb hästi.

Mis seal siis öelda veel... Ma tegelikult imestan, et ma viitsin nii pikalt ja põhjalikult kirjutada. Üllataunud olen ka, et juba 500 vaatajat sel blogil. Hmm.. siin vist saab mingit polli teha, peaks küsima, et mitu vaatajat on sellel blogil reisi lõpuks.

Nüüd aga magama ära vist. Homme tuleb pikk päev.

-