Eile kell 6 õhtul hakkasime siis Peoriasse sõitma. Seal oli tulemas pesapalli mäng. Umbes tunnike sõitsime sinna. Kui kohale jõudsime, siis nägin suuurt staadionit. Seal kostsid erinevad hääled ja laulud. Rahvast oli palju. Hakkasime siis parklast staadioni poole minema. Meiega oli Adam, Lee, minu isa ja Adami isa.
Kui staadionile jõudsime, siis see oli täpselt nagu ette kujutasin. Palju rahvast, putkad kus müüakse igast kräppi ja nii edasi.
Selline oli siis see plasts, kus mängiti. Pildilt pole vist hästi näha, aga üks osa oli võrguga kaitstud.
Istekohad.
Leiame omale siis istekohad. Neid võis üpris vabalt valida. Kes ees, see mees. Saime üpris head kohad.
Minu vaateväli väljakule. Kõike oli hästi näha.
Siis oli seal maskott nimega "Homer" ta oli mingi koera taoline elukas. Tegi seal tantsu ja erinevaid trikke ja niisama eputas.
Mingi mängur.
Skoori tahvel. Päike paistis algul sellele peale ja midagi näha polnud. (Isegi kui oleks näinud mis seal kirjas, siis aru poleks saanud...)
Nii. Mängust endast siis. Enamvähem teadsin mängu skeemi. Üks viskab, teine lööb ja siis jookseb. See kes palli viskas.. ta viskas ikka mõnusa kiirusega. Seal olid kuni 96mph kiirused pallil. Niiet kuskil 150km/h. Nalja pole. Naljakas oli see, et enamus mängurid närisid nätsu ja tegid mulle. Seda oli naljakas vaadata. Üldiselt oli seal veel palju palju reegleid, millest väga aru ei saanud. Esimene mängu pool proovisin reeglitest aru saada.
Siis tuli väike mängu paus. Hakati muusikat laskma ja siis tulid kuskilt staadioni servast mingid tiimi managerid. Siis võeti mingid õhupüssid ja hakati fännipalle laskma. Neid lasti umbes 5 tükki igas staadioni servas. Lasti sinna, kust kõige rohkem lärmi tuli. Mina ka siis karjusin ja vilistasin.. nii kõvasti nagu suutsin. Ja siis käis "pauhhh" näen, et pall lendab kaarega minu poole. Tõusin ühele jalale ja püüdsin seda püüda. See oli nagu filmis.. pall aeglaselt lendab, sa oled valmis püüdma ja siis kõike muud sa tähele ei pane. Pall lendas kätte vahele ja siis.... põrkas maha.. Ma ei saanud kohalt lahkuda ka väga ja sellele järele minna. Siis nägin kuidas vähe tõsisemad pesapalli fännid selle juurde hakkasid kiirustama. Õnneks ulatas isa selle maast üles võtta. Ma saingi palli endale! Palli peal oli "Peoria's Chiefs". Pall oli pehme ja mõnus. Nagu näost näha, siis olin väga õnnelik, et palli endale sain.
Siis hakkas veel vaheajal YMCA lugu käima. Mõned fännid hüppasid äärte peale ja hakkasid tantsima. Päris naljakas oli, kuidas samas.. kui mul poleks jalg kipsis olnud..... ma arvan, et oleks ise ka läinud :):D
YYYY MMM CC AAA...
Üks väga lahe asi oli veel. Peaaegu iga 15 minuti pärast oli mingi mäng väljakul. Võetakse mõned suvalised fännid ja pannakse võistlema. Seekord pidi tegema 10 sekundi jooksul tiire ümber kurika. Ja siis jooskma umbes 20 meetrit. Kui nad jooksma hakkasid, siis seda oli väga naljakas vaadata. Koperdasid ja vingerdasid. Üks neist kukkus pikali ka.
See neiu võitis, sest teine kukkus pikali.. :D
Siis tehti veel mingi loos. Võitja sai vist aasta aega tasuta süüa kuskil. Lucky!!
Nüüd hakkas juba skoori tabelilt midagi paistma ka. Vaikselt hakkasin aru ka saama, mis mida tähendas.
Mmmmmm.. söök. Seal pakuti igast sööke. Mina võtsin popkorne, sest neid pole ammu saanud. Neil kõigil on üks hea müügi nipp. Nad tegid kõik toidud nii soolased, et sa peaaegu oled kohustatud ostma omale ka mingi külma joogi.
Lee ostis omale Nachosi. Pakkus meile ka muidugi. Vot need asjad olid ülihead. Nagu näha siis kõrvale oli veel mingi juustu kaste. Selle kastmega olid need nachod perfektsed. Need meenutasid mulle homerit, homer simpsonit.
Mäng oli lõppemas ja rahvas hakkas rohkem kaasa elama. Inimesed tõusid püsti ja tegid lärmi.
See neeger ergutas rahvast.
Ja mäng saigi läbi!!! Chiefid võitsid. Rahvas karjus!!
Mängjad jooksid väljakule.
JEhuuu! Chiefid võitsid!
Kuid see pole kõik. Tegelt ma olin ikka jõhkralt lucky. Ma suutsin saada veel nänni. Peale fännipalli, sain ma ka päris palli. Jep.. mul vedas. Ühel mehel ebaõnnestus löök ja pall lendas rahva sekka, õnneks Adam sai palli omale ja andis selle mulle. Päris palli andis mulle. Ooohh yeaa!! Mängu jooksul kaotasid nad vähemalt 25 palli.. kas rahva sekka või siis üle staadioni kuskile tänavale. Niiet mul on nüüd siis 2 palli, mängu-ja fännipalli.
Kuid kas siis 2 pallist piisab. Muidugi mitte. Ma sain veel särgi ka. Hahahha, natuke naljakas tundub. Seal oli mingi turvamees või mingisugune tiimi ülem või ma ei tea kes. Nagu Ameerikas kombeks, siis kõik räägivad kõigiga. Nimelt siis Rick(Adami isa) rääkis temaga ja ütles "Kas siin tuleb selline võistlus ka, et kes kõige kaugemalt siia mängule on tulnud?" Igatahes, see mees sai teada, et me oleme Eestist ja ta oli väga imestunud. Nõnda siis ta käis kuskil ja tegi tsikipriki ja tõi meile ka särgid. Uskumatu. Ma sain kõik mis ühelt mängult võimalik saada. Imeline!
Siis muidugi ostsime mängult ka suhkruvatti. See oli kilekotis. Kes arvab ära, miks see kilekotis oli/on? vastuse panen postituse lõppu..
Igatahes, see suhkruvatt oli nii hea. Kuid seda oli palju... väga palju. Kujutage ette. Nii palju suhkruvatti, et ma ei jõudnud kõike korraga ära süüa. See näib võimatu. Igatahes, seda on siiani alles ja näksin seda hetkel ka. njämmi!
See on siis see päris pall. See on väga kõva. Ja ma sain teada, et need on käsitsi tehtud(Hiinas muidugi) Sees on mingi väike kummist/puust vms pall. Hästi tilluke. Siis selle ümber on keritud mingi lina või riie, väga tihedalt. ja siis käsiitsi kokku õmmeldud.
See on siis fänni pall. Kerge, pehme ja mõnus. Peal oli Chiefside logo.
Mina siis särgi ja 2 palliga. Särk oli küll natukene suur, kuid selle saab siis seina peale panna. Igatahes...
Ma ei osanud oodata sellist kogemust ja veel vähem oskasin oodata, et saan nii palju kraami. Vedas.. vedas täiega.
Tänud siis kõigile, kes seal mängul kaasas olid ja aitasid mul neid asju saada.
Ja suhkruvatt on kilekotis, sest siin USAs on nii niiske õhk. Kui suhkruvatt oleks pulga otsas siis see tõmbuks kiiresti kokku.
No comments:
Post a Comment