11.08 / niisama möla.

Okei. Kirjutan midagi niisama ka lugemiseks.

Esiteks.. ma olen nii loll. Ma arvasin, et blogis ongi pildid nii väiksed. Kuid just hetk tagasi sain teada, et kui pildi peale vajutad, siis näed pilti suurelt.... Oijah..

Sain just teada ka seda, et siin on ka sääsed. Täiega nõmpskar. Ma lootsin, et siin pole sääski. Aga jah.. Tuli veel see meelde, et keegi küsis, et miks ennast kipsiga märjaks tegin. Mu kips on veekindel. Niiet.. sellega saaks isegi vajadusel ujuma minna.

Muidu jalg elab väga hästi, aga õudsalt tahaks naeldest lahti saada. Hommikul teevad nii palju valu. Ma loodan, et haiglas võetakse kohe need välja ja siis saan kooli alguseks jala normi. Tahaks vähemalt kõndida. Ma arvan, et enne kui sõitma saan... ehh... selleni läheb palju aega. Kogu hüppeliiges on nii jäik hetkel ja ei liigu üldse. Enne kui ta hakkab maksimaalselt ringi käima.. ei tea kas see juhtub üldse. Aga eks me näe...

Ja mul tuli meelde, et ma pean varsti ühe otsuse tegema. Kas hakkan prantususe või saksa keelt õppima... raske otsus. Arvatavasti teen varsti blogis küsitluse :D Saksa keel vist natukene kergem. Aga samas prantsuse keel on siuke uhke. Ma oskan hetkel mõlemast keelest vist mingi 1 lauset. Ce m'appele Mikael. ains tvai trai.. ih bin politzai. haha..

Täna konverentsil kuulsin ühte head lugu.. proovin selle eesti keelde tõlkida ja natuke muuta, et sellest oleks aru saada.


On kehalise kasvatuse tund. Tund on lõppemas ja poisid on rivis. Õpetaja ütleb.. nii poisid, tõstke käed nii kõrgele kui saate! Kõik poisid on laisad ja väsinud.. nad isegi ei ürita. Siis õpetaja võtab taskust 5 dollarise ja ütleb... Kes käe kõige kõrgemale tõstab saab 5 dollarit. Siis kõik poisid hakkavad võistlema, kes saab käe kõrgemale. Ronivad toolide peale ja üritavad üksteisest kõrgemale kätt saada. Siis näeb õpetaja klassi kõige lühikesemat poissi ja tal on käed rüppes ja vaatab maha. Õpetaja siis näeb, et väike poiss on kurb. Õpetaja hakkab minema väikse poisi juurde, et teda lohutada... aga väike poiss jookseb eest. Õpetaja siis jookseb väiksele poisile järgi. Lõpuks saab õpetaja poisi kätte, aga poiss sibeleb. Õpetaja küsib: "Mis viga?" poiss ei vasta... Õpetaja küsib uuesti "Kas sa oled kurb, et sa ei ole teistest pikem?" Väike poiss ei vasta... Õpetaja siis jällegi : "ära muretse.. sa pole küll pikk, aga sul on omad positiivsed küljed!" .. väike poiss see peale ütleb "Jah, ma tean kuidas katusele pääseda!"

Jah... ma ei tea kas saate poindile pihta, aga konverentsil oli see jutt päris liigutav. Niiet.. tasub alati olla leidlik.


Nüüd mind kutsuti lõkke äärde. Lähen vaatan, mis seal toimub. Eks võibolla hiljem kirjutan veel midagi.

c ya.